Tänavuaastaseks peategelaseks meie käpaliste hulgas on õbluke südasuvine õitseja – tumepunane neiuvaip. Kuivade kasvukohtade taim ning lubjalemb, kes saab hakkama seal, kus vähesed elus suudavad püsida võtame või Loode-Eesti paeklibused rannavallid. Tumepunast neiuvaipa võime leida teede kruusavallil kasvamas. Olles sattunud sinna kas teedeehituse käigus või kruusateede teehöövli väikeses teeveerses vallis, aga seda võib seletada vaid pinnases, taime kasvuks vajaliku sümbiontseene olemasoluga. Niisiis võime tumepunast neiuvaipa koguni inimkaaslejaks pidada.

Hülgekaamera töötab teist päeva, päike käib sedavõrd kõrgelt suutes akud päikesepaneelide abil vahetevahel „ellu äratada“. Kindlasti on mõned hülgepojad juba ilmavalgust näinud. Hallhüljestel tuleb jääpuudusel väikesaartega läbi ajada, aga nad saavad sellega hakkama. Veetase on kõrge ja kaamerapilt sai seetõttu veidi allapoole suunatud (seda saab teha distantsilt). Paar viimast päeva on tormi teinud ja õhtuks lubab ilmajaam jälle tuult läänekaartest kuni 15 m/s. Õhusooja on paari kraadi ringis ja vesi kusagil kraadi jagu jahedam.

Mustlaik-apollo       Parnassius mnemosyne

Harilik kuslapuu        Lonicera xylosteum

Sinine kuslapuu